общий

124 П

1. (кр. ф. общ, \общийа, \общийе и \общийо, \общийи и \общийи; без сравн. ст.) üld-, kogu-, üldine, ühis-, ühine; \общийee собрание üldkoosolek, \общийий кризис капитализма kapitalismi üldkriis, \общийее языкознание üldkeeleteadus, \общийее понятие üldmõiste, \общийее впечатление üldmulje, \общийий вид üldilme, \общийее представление üldkujutlus, -ettekujutus, \общийий итог üldkokkuvõte, в \общийем üldiselt, üldkokkuvõttes, изложить в \общийих чертах üldjoontes ära ütlema, в самом \общийем виде laias laastus, üldjoontes, места \общийего пользования üldkasutatavad ruumid, \общийая мощность koguvõimsus, \общийая закономерность üldine seaduspärasus, \общийий трудовой стаж üldine tööstaaž, \общийее молчание üldine vaikus, üksmeelne vaikimine, \общийий делитель mat. ühistegur, \общийий рынок ühisturg, \общийая собственность ühisomand, kaasomand, \общийая кухня ühisköök, \общийие интересы ühised huvid, \общийее мнение ühine v üldine arvamus, \общийий стол ühine laud (toit);

2. ПС

\общийее с. неод. (без мн. ч.) (miski) üldine v ühine; единичное и \общийее filos. üksik ja üldine, у них много \общийего neil on palju ühist; ‚

\общийее место kulunud v äraleierdatud tõde;

находить v

найти \общийий язык с кем kellega ühist keelt leidma;

в \общийем и целом, в \общийей сложности üldkokkuvõttes